KĂŒsimused naistearstile


Sellelt lehelt leiad kĂŒsimused naistearstile, mis puudutavad ema tervist pĂ€rast sĂŒnnitust vĂ”i raseduse katkemist/katkestamist. Samuti jagab naistearst infot selle kohta, kuidas uuritakse juhtunut ning mida jĂ€rgmise raseduse puhul silmas pidada.

Julgustame sind oma arstiga vajalike uuringute ja analĂŒĂŒside tegemise osas nĂ”u pidama. MĂ€rgi oma kĂŒsimused enne arstile minekut paberile ĂŒles, nii on lihtsam emotsioonide esile kerkides olulisele infole keskenduda.

Mida pidada silmas ema tervise seisukohalt pĂ€rast lapse surnultsĂŒndi?

Kui ei esine selgeid haigusseisundeid, mis vajavad spetsiifilist jĂ€lgimist ja ravi (nĂ€iteks pre-eklampsia, eklampsia, platsenta enneaegne irdumine ja suur verekaotus, raskekujuline pĂ”letik/sepsis, trombioht, diabeet), siis kulgeb sĂŒnnitusjĂ€rgne periood kehalises mĂ”ttes samamoodi nagu elussĂŒnni korral. Kuna rinnaga toitmist ei toimu, siis tavaliselt eelistavad patsiendid, et piima tekkimine rindadesse pĂ€rsitakse. Selleks kirjutab arst vastava ravimi.

Millal minna sĂŒnnitusjĂ€rgsesse kontrolli?

Kehaliste vaevuste puudumisel tuleks minna sĂŒnnitusjĂ€rgsesse kontrolli umbes 6 nĂ€dalat pĂ€rast sĂŒnnitust. Selle aja jooksul on lĂ”ppenud sĂŒnnitusjĂ€rgsed voolused ja vĂ”ib-olla olnud juba esimene menstruatsioon. Emakas on jĂ€lle tavapĂ€rase suurusega, tupe ja/vĂ”i lahkliha rebendite korral on kudede terviklikkus taastunud, keisrilĂ”ike korral on haav paranenud. Vaadataksegi ĂŒle, et see kĂ”ik on ootuspĂ€raselt kulgenud.

Kui rasedus on katkenud vĂ”i katkestatud kas tablettidega vĂ”i kirurgiliselt, siis peaks kaebuste puudumisel kontrolli minema 2–3 nĂ€dala möödudes katkemisest/katkestamisest.

Mida naistearsti kontrollis kÀsitletakse?

Kui platsenta ja laps on saadetud patoanatoomilisele uuringule, siis tĂ”enĂ€oliselt on selleks ajaks olemas ka uuringu vastus. Vastusest sĂ”ltub, kas emal/isal on nĂ€idustatud lisauuringud. NĂ€iteks kui tegemist on olnud pĂ”letikuga, on soovitatav kontrollida uuesti ĂŒle vĂ”imalike haigusttekitavate mikroobide esinemine suguteedes ja/vĂ”i teha testid viirushaiguste esinemise osas.

Kui on esinenud loote vÀÀrareng, on tihti nĂ€idustatud uuringud ja nĂ”ustamine geneetiku juures, mĂ”nel juhul on nĂ€idustatud uuringud hĂŒĂŒbisvussĂŒsteemi hindamiseks. Lisauuringute maht sĂ”ltub sellest, mis vĂ”is olla kĂ”ige tĂ”enĂ€olisem pĂ”hjus surnultsĂŒnniks.

Raseduse katkemise vĂ”i katkestamise puhul kas tablettidega vĂ”i kirurgiliselt vaadatakse ĂŒle (enamasti ultraheliuuringuga), kas emaka terviklikkus on taastunud ja kas katkemine on olnud tĂ€ielik. Koos arstiga saab lĂ€bi arutada, kas ja millised lisauuringud on vajalikud. Kui peaks esinema tugev verejooks, valud alakĂ”hus ja/vĂ”i palavik, tuleks koheselt arstile pöörduda, vajadusel erakorralise meditsiini osakonda vĂ”i haiglasse.

Kuidas uuritakse lapse surma/raseduse katkemist?

SurnultsĂŒnni korral uuritakse eraldi nii platsentat kui last. Hinnatakse mĂ”lema vastavust raseduse suurusele, lapse vĂ€ljanĂ€gemist (nĂ€iteks kas on vĂ€liseid vĂ”i sisemisi muutusi, mis viitaksid vĂ”imalikule kromosoomi- vĂ”i geenihaigusele vĂ”i vÀÀrarengule); kudede tasandil hinnatakse pĂ”letiku esinemist, samuti on vĂ”imalik hinnata, kui kaua enne sĂŒnnitust loode vĂ”is hukkuda.

Enamuse enne 12. rasedusnĂ€dalat toimunud iseeneslike raseduse katkemiste puhul on tegemist nii-öelda loodusliku valikuga – loote arengus on midagi lootusetult valesti lĂ€inud (enamasti on tegemist kromosoomide jagunemisega seotud seisundiga). Registreeritult katkeb umbes 10–15% kĂ”igist rasedustest, tegelikkuses on neid kindlasti rohkem.

Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et lisauuringud (hĂŒĂŒbivussĂŒsteemi kaasasĂŒndinud hĂ€ired, autoimmuunhaigused ja geneetiku konsultatsioon) on nĂ€idustatud, kui enne 12. rasedusnĂ€dalat on katkenud jĂ€rjest kolm rasedust.

JÀrgmine: Tagasi igapÀevaellu