Abi asjaajamisel

Siit leiad ĂĽlevaate toimingutest ja olulisest infost, millega tuleb lapse surma puhul kokku puutuda.

Seaduslikult eristatakse Eestis lapsi:

  • kelle surm saabus ĂĽsasiseselt enne 22. rasedusnädalat;
  • kelle surm saabus ĂĽsasiseselt pärast 22. rasedusnädalat;
  • kes surid pärast sĂĽnnitust.

Kokkuvõtliku tabeli vajalike tegevuste kohta eesti keeles leiad siit, vene keeles leiad siit

Vajadusel küsi kindlasti nõu ka ämmaemandalt, arstilt, haigla sotsiaaltöötajalt või nõustajalt.

Lapse surma registreerimine

Enne 22. rasedusnädalat kaotatud lapse puhul sünnitusmajast lapse meditsiinilist sünnitõendit ega arstlikku surmateatist ei väljastata ning sündi/surma ei registreerita. Juhtunu on kirjas ema haigusloos.

Pärast 22. rasedusnädalat üsasiseselt surnud beebi puhul käsitletakse seda surnultsünnina.

  • Lapse sĂĽndi/surma rahvastikuregistris ei registreerita ning seega ei anta lapsele ka isikukoodi. KĂĽll aga väljastatakse lapsele isikukoodiga sarnanev unikaalne kood.
  • Lapse surma tõendab arstlik surmateatis, mille väljastab patoloogiaosakond (näiteks Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaigla patoloogikumi Ravi 18 II korrus), seega surnultsĂĽndi eraldi registreerima ei pea. Lapse ärasaatmise- ja matmistoiminguid saavad vanemad korraldada lapse arstliku surmateatise alusel.
  • Surmateatise väljastamiseks peab kaasas olema ema ID-kaart või pass.

Pärast sünnitust surnud laste puhul vormistab arst surmateatise elektroonselt ja edastab info rahvastikuregistrisse.

  • Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuasutus, mille põhjal saab vajadusel lapse surma tõendada ja matmist korraldada.
  • Erandjuhul (näiteks juhul, kui surm saabus välisriigis) registreeritakse surm Eesti perekonnaseisuasutuses. Rohkem infot leiad eesti.ee selleteemaliselt veebilehelt.

Lapse ärasaatmine

Ei ole sõnu, kui ebaloomulik sündmus on jätta hüvasti oma lapsega, kui see pidi tegelikult olema hoopis ühe toreda teekonna algus. Ometigi on mõned otsused, mille sa pead lähiajal tegema – millise mälestuspaiga soovid oma beebi jaoks valida, kas soovid tuhastamis- või kirstumatust, ja kuidas soovid oma beebi ärasaatmise korraldada.

Soovitame sul ühendust võtta mõne matusebürooga, kes korraldab surmateatise või surmatõendi alusel kõik edasised tegevused.

Matustega seonduvad üksikasjad saad kokku leppida matusebüroo ja/või kirikuõpetajaga.

Rasedus- ja sĂĽnnituspuhkus

Enne 22. rasedusnädalat kaotatud lapse puhul ema- ega isapuhkust ei vormistata ning vanemahüvitist ei maksta, sest tegemist on raseduse katkemisega. Töövõimetuslehe väljastab naistearst.

Pärast 22. rasedusnädalat üsasiseselt surnud beebi töötaval emal on õigus saada ema vanemahüvitist kuni 100 järjestikust kalendripäeva. Kui laps sünnib ennetähtaegsena
ja surnult ja ema ei ole jõudnud hakata enne lapse sündi ema vanemahüvitist kasutama, tekib emal õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist 100 järjestikust kalendripäeva. Kui ema on hakanud ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama enne lapse surnult sündi, on tal õigus jätkata emapuhkusel ja saada ema vanemahüvitist kokku 100 kalendripäeva. Emapuhkusel olles ja ema vanemahüvitist saades on emale tagatud ravikindlustus.

Mittetöötaval emal on lapse surnult sünni korral õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.

Isal, kelle laps sünnib surnult, on õigus saada isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast olenemata sellest, kas ta on isapuhkust ja isa vanemahüvitise saamise õigust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kasutanud. Isapuhkuse ja isa vanemahüvitise õigus on nii töötaval kui ka mittetöötaval isal.

Kui beebi suri pärast sünnitust, siis on töötaval emal on õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva. Kui laps sünnib elusalt, aga sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi ja emal on lapse surma päevaks emapuhkust ja ema vanemahüvitist kasutatud rohkem kui 70 kalendripäeva, on emal õigus saada ema vanemahüvitist veel täiendavad 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Kui ema on hakanud ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva ja lapse surma kuupäeval saab ema juba jagatavat vanemahüvitist, vormistatakse ema tagasi ema vanemahüvitise saajaks. Emapuhkusel olles ja ema vanemahüvitist saades on emale tagatud ravikindlustus.

Kui mittetöötava ema laps sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Kui lapse surma kuupäeval saab ema juba jagatavat vanemahüvitist, vormistatakse ema tagasi ema vanemahüvitise saajaks.

Isal, kelle laps sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on õigus saada isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast olenemata sellest, kas ta on isapuhkust ja isa vanemahüvitise saamise õigust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kasutanud. Isapuhkuse ja isa vanemahüvitise õigus on
nii töötaval kui ka mittetöötaval isal.

SĂĽnnitoetus

Lapse surnult sünni korral pärast 22. rasedusnädalat või lapse surma korral pärast sündi tekib ühel vanemal õigus sünnitoetusele (ühekordne makse). Mõned kohalikud omavalitsused maksavad beebi surnultsünnikorral sünnitoetust. Kohaliku omavalitsuse sünnitoetuse saamiseks võib pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Mõned kohalikud omavalitsused maksavad lähedase kaotuse korral matusetoetust, selleks on igas omavalitsustes kehtestatud kindel kord. Lisainfot selle kohta saab kohaliku omavalitsuse veebilehelt.

Lahang

Patoanatoomiline lahang tehakse surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel kõigile alates 22. rasedusnädalast sündinud või vähemalt 500 grammi kaalunud beebidele ja enne esimest eluaastat surnud lastele. Lahangule saatmise korraldab haigla või sünnitusmaja.

Mõte lahangust, eriti beebi puhul, võib tunduda sulle õõvastav. Teisalt võivad lahangu tulemused aidata juhtunut mõista ja leevendada mõningaid teadmatusest tulenevaid hirme. Surma põhjuste uurimine võib abiks olla edaspidiseks, andes vanematele vastuseid küsimustele, kui suur on tõenäosus, et juhtunu võib korduda, kas lapse surma põhjustanud faktorit on võimalik teistel sarnastel juhtudel ravida või kõrvaldada. Samas ei ole harvad ka need juhud, kui ühest surmapõhjust lahangul tuvastada ei õnnestu.

Reeglina on võimalik lahangule viitavad jäljed riietega täielikult katta. Kui oled valinud kirstumatuse, näeb beebi avatud kirstus tõenäoliselt välja üsna samasugune nagu ta oli pärast sündi.

Lahangu tulemuste saabumine võib aega võtta 2–3 kuud. Patoanatoomilise lahangu protokoll väljastatakse arstile, vanematel on sellega õigus tutvuda ning saada sellest ärakirju. Palu kohtumist oma arstiga, kellega saate lahangu protokolli koos lugeda ning selle tulemusi arutada.


Järgmine: Küsimused naistearstile