Abi asjaajamisel

Siit leiad ĂŒlevaate toimingutest ja olulisest infost, millega tuleb lapse surma puhul kokku puutuda.

Seaduslikult eristatakse Eestis lapsi:

  • kelle surm saabus ĂŒsasiseselt enne 22. rasedusnĂ€dalat;
  • kelle surm saabus ĂŒsasiseselt pĂ€rast 22. rasedusnĂ€dalat;
  • kes surid pĂ€rast sĂŒnnitust.

KokkuvÔtliku tabeli vajalike tegevuste kohta eesti keeles leiad siit, vene keeles leiad siit. 

Vajadusel kĂŒsi kindlasti nĂ”u ka Ă€mmaemandalt, arstilt, haigla sotsiaaltöötajalt vĂ”i nĂ”ustajalt.

Lapse surma registreerimine

Enne 22. rasedusnĂ€dalat kaotatud lapse puhul sĂŒnnitusmajast lapse meditsiinilist sĂŒnnitĂ”endit ega arstlikku surmateatist ei vĂ€ljastata ning sĂŒndi/surma ei registreerita.

PĂ€rast 22. rasedusnĂ€dalat ĂŒsasiseselt surnud beebi puhul kĂ€sitletakse seda surnultsĂŒnnina.

  • Lapse sĂŒndi/surma rahvastikuregistris ei registreerita ning seega ei anta lapsele ka isikukoodi. KĂŒll aga vĂ€ljastatakse lapsele isikukoodiga sarnanev unikaalne kood.
  • Lapse surma tĂ”endab arstlik surmateatis, mille vĂ€ljastab patoloogiaosakond (nĂ€iteks Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaigla patoloogikumi Ravi 18 II korrus), seega surnultsĂŒndi eraldi registreerima ei pea. Lapse Ă€rasaatmise- ja matmistoiminguid saavad vanemad korraldada lapse arstliku surmateatise alusel.
  • Surmateatise vĂ€ljastamiseks peab kaasas olema ema ID-kaart vĂ”i pass.

PĂ€rast sĂŒnnitust surnud laste puhul vormistab arst surmateatise elektroonselt ja edastab info rahvastikuregistrisse.

  • Esmase surmatĂ”endi vĂ€ljastab tervishoiuasutus, mille pĂ”hjal saab vajadusel lapse surma tĂ”endada ja matmist korraldada.
  • Erandjuhul (nĂ€iteks juhul, kui surm saabus vĂ€lisriigis) registreeritakse surm Eesti perekonnaseisuasutuses. Rohkem infot leiad eesti.ee selleteemaliselt veebilehelt.

Lapse Àrasaatmine

Ei ole sĂ”nu, kui ebaloomulik sĂŒndmus on jĂ€tta hĂŒvasti oma lapsega, kui see pidi tegelikult olema hoopis ĂŒhe toreda teekonna algus. Ometigi on mĂ”ned otsused, mille sa pead lĂ€hiajal tegema – millise mĂ€lestuspaiga soovid oma beebi jaoks valida, kas soovid tuhastamis- vĂ”i kirstumatust, ja kuidas soovid oma beebi Ă€rasaatmise korraldada.

Soovitame sul ĂŒhendust vĂ”tta mĂ”ne matusebĂŒrooga, kes korraldab surmateatise vĂ”i surmatĂ”endi alusel kĂ”ik edasised tegevused.

Matustega seonduvad ĂŒksikasjad saad kokku leppida matusebĂŒroo ja/vĂ”i kirikuĂ”petajaga.

Rasedus- ja sĂŒnnituspuhkus

Kui naisele on vĂ€ljastatud sĂŒnnitusleht kestvusega 140 pĂ€eva, siis lapse kaotuse korral see ĂŒldjuhul ei katke.

Kui naine soovib sĂŒnnituslehte enne 140 pĂ€eva möödumist katkestada, tuleb pöörduda haigekassasse ja kirjutada sellekohane avaldus. Sellisel juhul tuleb haigekassale raha tagasi maksta nii mitme pĂ€eva eest, kui mitme pĂ€eva vĂ”rra rasedus- ja sĂŒnnituspuhkus lĂŒhenes. 

Isad peaksid soovi korral pöörduma oma tööandja poole ja tĂ€psustama vĂ”imalusi puhkuseks. Meeles tasub pidada, et kui naine kasutab rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust, siis on mehel vastavalt töölepingu seadusele Ă”igus saada oma pĂ”hipuhkust sellel perioodil endale sobival ajal. Puhkusetasu makstakse vastavalt kehtivale korrale.

PÀrast lapse kaotust tööle naastes jÀtkub mÔlemal vanemal tööleping endistel alustel. Mingisugust tÀiendavat kaitset töölepingu seadus ei paku. Kui 140 pÀeva möödudes esineb naisel terviseprobleeme, mis ei vÔimalda tööle naasta, siis tuleb puhkuse jÀtkumiseks pöörduda naistearsti vÔi perearsti poole.

SĂŒnnitoetus

Lapse ĂŒsasisese surma korral vanematele riiklikku sĂŒnnitoetust ei maksta. Lapse elussĂŒnni korral on vanematel Ă”igus taotleda riikliku sĂŒnnitoetust (rohkem infot riiklike peretoetuste seadusest vĂ”i sotsiaalministeeriumi veebilehelt). Toetust saab taotleda elukohajĂ€rgses sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses vĂ”i veebilehel www.eesti.ee.

MÔned kohalikud omavalitsused maksavad lÀhedase kaotuse korral matusetoetust, selleks on igas omavalitsustes kehtestatud kindel kord. Lisainfot selle kohta saab kohaliku omavalitsuse veebilehelt.

Lahang

Patoanatoomiline lahang tehakse surma pĂ”hjuse tuvastamise seaduse alusel kĂ”igile alates 22. rasedusnĂ€dalast sĂŒndinud vĂ”i vĂ€hemalt 500 grammi kaalunud beebidele ja enne esimest eluaastat surnud lastele. Lahangule saatmise korraldab haigla vĂ”i sĂŒnnitusmaja.

MĂ”te lahangust, eriti beebi puhul, vĂ”ib tunduda sulle ÔÔvastav. Teisalt vĂ”ivad lahangu tulemused aidata juhtunut mĂ”ista ja leevendada mĂ”ningaid teadmatusest tulenevaid hirme. Surma pĂ”hjuste uurimine vĂ”ib abiks olla edaspidiseks, andes vanematele vastuseid kĂŒsimustele, kui suur on tĂ”enĂ€osus, et juhtunu vĂ”ib korduda, kas lapse surma pĂ”hjustanud faktorit on vĂ”imalik teistel sarnastel juhtudel ravida vĂ”i kĂ”rvaldada. Samas ei ole harvad ka need juhud, kui ĂŒhest surmapĂ”hjust lahangul tuvastada ei Ă”nnestu.

Reeglina on vĂ”imalik lahangule viitavad jĂ€ljed riietega tĂ€ielikult katta. Kui oled valinud kirstumatuse, nĂ€eb beebi avatud kirstus tĂ”enĂ€oliselt vĂ€lja ĂŒsna samasugune nagu ta oli pĂ€rast sĂŒndi.

Lahangu tulemuste saabumine vĂ”ib aega vĂ”tta 2–3 kuud. Patoanatoomilise lahangu protokoll vĂ€ljastatakse arstile, vanematel on sellega Ă”igus tutvuda ning saada sellest Ă€rakirju. Palu kohtumist oma arstiga, kellega saate lahangu protokolli koos lugeda ning selle tulemusi arutada.


JĂ€rgmine: KĂŒsimused naistearstile