Beebiga seotud mälestused


Kui beebi on surnud raseduse ajal või vahetult peale seda, ei pruugi perekonnal olla kuigi palju temaga seotud mälestusi. Olgugi et alguses võid sa nii mõneski soovituses kahelda, on paljud perekonnad hiljem tajunud näiteks beebiga koos oldud aja, temast tehtud fotode või temaga seotud mälestusesemete hindamatut väärtust. Need aitavad juhtunut mõtestada ja kinnitavad sulle, et su beebi oli päriselt olemas.

Beebi nägemine

Kui sinu beebi elas mõnda aega pärast sündimist, oli sul võimalus teda puudutada ja võib-olla ka hoida ja kallistada. Kui sinu beebi suri enne sündi, küsitakse sinu käest enamasti eelnevalt, kas sa soovid oma last näha ja teda hoida.

Esimesel hetkel võib surnud lapse nägemine ja hoidmine tunduda hirmutav. Samas on mitmed vanemad hiljem tunnistanud, et need hetked on ühed kõige kallimad mälestused üldse. Beebi nägemine ja temaga koos olemine annab sulle võimaluse kedagi reaalset leinata. Mõnikord ollakse mures, et lapse nägemine ja hoidmine võib muuta leina veelgi valusamaks ning et sa võid oma lapsesse liigselt kiinduda. Samas sa ju ootasid oma last ja armastasid teda juba enne seda, kui ta suri.

Kui sa soovid oma last näha, aga sulle ei ole seda võimalust pakutud, siis palu seda haigla või sünnitusmaja personalilt. Sõltuvalt lapse seisundist võib ka juhtuda, et last ei ole võimalik näha. Soovitame nendest põhjustest rääkida arstiga.

Kui sul on võimalus oma lapsega koos aega veeta, siis võta selleks rahulikult aega ja ära kiirusta end tagant. Samas eelistavad mõned vanemad oma beebit mitte näha. Võib ka juhtuda, et üks vanematest soovib beebit näha ja teine mitte. Kõige olulisem on, et talitate nii, nagu ise õigeks peate.

Kui oled siiski ebakindel, aruta oma kahtlusi haigla või sünnitusmaja personaliga. Ehk sa tahad enne beebi nägemist teada, kuidas ta selleks hetkeks välja näeb või sul on muud küsimused, milles sa peaksid enne tema nägemist selgusele jõudma? Seda otsust tasub siiski põhjalikult kaaluda, sest on vanemaid, kes on hiljem kahetsenud, et ei näinud oma last.

Vaatamata sellele, et sul võis olla võimalus oma last näha ja temaga koos olla, võid tunda siiski kahetsust, et seda ei olnud piisavalt. Oleksid ehk tahtnud teda pikemalt näha või ei tulnud kohe selle peale, et last hoida, kallistada ja riietada. On oluline, et sa neid tundeid endale teadvustaksid ning ka tegemata jäänut leinaksid. Tea, et sa tegid parima, mis sa sellel hetkel suutsid. Isegi need vanemad, kes on öelnud, et hoidsid last pikalt enda juures, soovivad, et neil oleks olnud rohkem aega.

Kui teie beebil on vendi-õdesid ja vanavanemaid, tasub kaaluda võimalust, kas ka nemad saaksid last näha. Nii muutub nii laps kui tema surm ka nende jaoks reaalsemaks.


Fotod

Kui see on võimalik, pakub ämmaemand, et teeb beebist sulle mälestuseks mõned fotod. Loomulikult võid sa ka ise fotosid teha. Kui sa ei ole päris kindel, kas sa ikka soovid oma beebist pilte, võib ämmaemand need siiski teha, kuid jätta need haiglasse hoiule ja sa saad neid hiljem endale paluda, kui sul selleks soov tekib.

Muud mälestusesemed

Enamikes sünnitusmajades pakutakse sulle oma beebi mälestamiseks mälestustekarpi või -kotikest. Need mälestusesemed on valmistanud teised vanemad, kes samuti on oma lapse kaotanud ja soovivad sulle sel raskel hetkel toeks olla. Soovitame sul mälestusese vastu võtta, isegi kui sa sellel esialgu mõtet ei näe – loobuda saad sa sellest hiljem alati.

Muud mälestusesemed võivad olla näiteks ultraheliuuringu salvestused või sünnitusmajast antud esemed beebi mõõtude ja sünniajaga. Sünnitusmajas võib olla võimalik beebi käe- ja jalajälgede jäädvustamine. Mõned vanemad soovivad jätta endale beebi riided, teki, millesse beebi mähitud oli, või tema juuksesalgu. Samuti võivad olla olulised hilisemad mälestusesemed nagu fotod ärasaatmisest, luuletused, kaastundeavaldused, kirjad ja kaardid.

Nime panemine

Üsasiseselt surnud lapse sündi ei ole võimalik Eesti rahvastikuregistrisse kanda ning seega ei saa tema nime ametlikult registreerida. Samas võite lapsele omakeskis ikkagi nime anda, millega teda meenutada. Hiljem võib lapse nime lasta hauakivile graveerida, seda kasutada ristimisel või leinatalitusel. Mõned vanemad eelistavad jätta hüüdnime, millega last raseduse ajal kutsuti. Paljud raseduse ajal lapse kaotanud vanemad on kogenud oma lapsele nime panemist olulise sammuna leinateekonna alustamisel.


Järgmine: Abi asjaajamisel