Luuletusi

by MTÜ Vaikuse Lapsed

Võib-olla leiad veidi tuge ja lohutust teadmisest, et on teisigi, kes on kogenud midagi sarnast ning et sa ei ole üksi. 
Sellele lehele oleme kogunud luuletused, mille on kirjutanud emad, isad, sugulased ja tuttavad, mälestades lahkunud beebit.

Vaikuse laps

Vaikuse laps, ei olnud sul nime,
olemata jäi sündimisime.
Nõnda vähe sind üsas sain kanda,
kui juba pidin su surmale andma.

Pole sul hauda, ei matmispaika,
kääpakest, kus küünla saaks läita. 
Risti kirikaeda nüüd loodud on paik,
kus vaikuse lapsed oodatud kõik. 

Sinna viia saan oma valu, 
seal sinu hingekese eest palun. 
Valguse kambrisse küünalt tuues 
tunnen, et oledki mu juures.

Kuigi mul tütar on – tubli ja kraps, 
vaid mina tean, mul lapsi on kaks…

Anne Uustalu

– – –

Tuba

Sinu toas põleb valgus
praotan ust,
astun sisse ja puudutan sind
vaatan su silmadesse,
mida ma pole kunagi näinud.

Need on sügavsinised nagu su emal ja isal.
Kõnetan sind,
üsna tühisel teemal
sinu hääl voogab minuses
su hääl, mida ma pole kuulnud
aga mille tunneksin ära miljonite seast.

Korraks puudutan sind,
nagu muuseas.
Sa paned oma käe mu käele
ja sinu puudutus on soe,
elusoe, selle puudutuse tunneksin ära
ka sajandite takka.

Siis sa naeratad, naeratad selliselt,
nagu naeratab su isa, nagu sa ise naeratad,
selle naeratuse
tunneksin ära kinnisilmi.

Tuled mulle vastu ja kallistad
sinu kallistus on maailma
kõige soojem ja pehmem
Tunnengi nüüd ära õnne.

Sinu häälekaja jääb kumama
kui sulen ukse,
korraks lähen ja tulen siis jälle

Väiksele Richardile

Pisipoegade Kuldari ja Kaijo mälestuseks 

„… sellest, kelle aeg Su kõrvalt viis,
on Taevas saanud Sinu kaitseingel,
ta on Su kõrval alati…
Ka siis, kui headus silitab..,
kui õelus salvab…
Ta ikka valvab.“
/V.Osila/

Emme ja issi

Photo by Ertabbt

 

Mu haual ära kurvasta
mind pole sääl. Ei maga ma. 
Ma olen tuhattuulne välk, 
ma olen lume teemanthelk.

Ma olen küpse vilja hõng 
ja sügisene härmalõng. 

Kui ärkad hommikusse ööst, 
ma olen linde ülessööst, 
kirk keeris, mis sind kaasa viib 
ja täht su üle, kaitsetiib. 

Mu haual ära kurvasta – 
mind pole sääl… 

Mary Elisabeth Frye 
Tõlge: Doris Kareva

 

Oskarile

Üks väike südameke tuksumast lakkas,
lapsuke äkki otsustas, et ingliks hakkab.
Ei aita siin mahajääjate kurbus, ei nutt,
väikesel inglil tähtede poole minna oli rutt.

Teda kindlasti ootab maailm parem ja suurem,
kuid alatiseks jääb ta mõtteis me juurde.
Lenda vabalt, me armas, me kullake hea,
me südame küljes, sa igavesti, tea!

Ära kurvasta emme ja issi ja vend,
ma tähe peal kodus tunnen hoitult end.
Nüüd olen ma üks, teiste tähtede seas,
mu ümber  arm ja sära ning olla on hea.

Teie, mu kallid, püüdke unustada valu,
olgu edaspidi rahulik ja õnnelik te elu!
Ma teie tegemisi siit pilve pealt vaatan
ja teie hingedesse kuldseid kiiri saadan!

Minust saigi nüüd teie kaitseingel väike,
soovin, et eal ei kustuks peres armastuse päike!
Koos maailma parema ka teile loome
ja usun, et  rõõmugi silmisse tagasi toome!

vanaema Maia

– – –

Väike armas inglike

Mu väike-väike armas inglike
ma ei ole sind kordagi näinud
ja seda kahjuks ei juhtugi.
Mitte kunagi ei kohtu ma sinuga
ja ka sina ei saa mind tundma.
Ma armastasin sind juba ammu
ja nüüd ikka järjest ja järjest rohkem.
Ma ei tea, kas sa jõuad sinna
kus juba on inglid ees
ja üks nendest on minu väikseke
See kõik juhtus nii ammu-ammu
aega tagasi aga meeles
on see kogu aeg
kogu aeg
Ma ei tea, kuidas ma
selle üle elasin..
Ma ei tea, kuidas ma jäin püsti ja iseendaks
Ma ei tea, kuidas te
väikesed vaikesed ingli
lapsukesed üksteisega kohtute.
Ma loodan, et ta leiab
su üles, ta aitab sind
ja kõiki teisi.
Ma loodan, et see teeb
kõik selle kergemaks
ja vähem valusamaks
Ma tõesti loodan..
Paluma ma ei hakka
see etapp on läbitud…

Olge te kõik hoitud ja kaitstud!

Elo

Related Articles

Leave a Comment

et