Lapse kaotusega seoses on vanematel tarvis leida lahendus küsimusele, kuidas suhelda edasi teiste inimestega enda ümber. Kas ja mida öelda sõpradele, tuttavatele, kolleegidele, naabritele ja teistele inimestele? Lapse kaotusest rääkida ei ole kerge. Samuti on valusad hetked, kui keegi küsib lapseootuse kohta või uurib, kas võib neid õnnitleda.
Kui teised ei tea pere kaotusest, võib kergesti tekkida olukord, mis ohustab vaevaga saavutatud emotsionaalset tasakaalu, kuni selleni, et hirm teiste inimeste küsimuste ees võib panna pere isolatsiooni. Sellepärast on vanematele lihtsam, kui võimalikult paljud inimesed nende ümber on lapse kaotusest teadlikud.
Another difficult situation for the parents is when one of the expected twins dies. They have to find a way to rejoice and mourn at the same time. What complicates the matters is that some of the people in their lives know they are expecting two children – the parents receive congratulations but no support in their grief. That is why it is important to share the sad news alongside the good.
Sharing this with others could be as simple as saying that the other child died before or shortly after birth. If you feel able to, you can give the details and answer questions. However, if you do not want to answer any questions, you can just say that you don’t want to or can't talk any more about it.
If the parents themselves do not have the strength to spread the message, they can ask a family member or friend to do it. In addition to delivering the sad news, they may also be asked to let others know how the parents would like to be treated. It is usually difficult to tolerate pity – asking to avoid it can be one of the requests. They can also say whether the parents want to talk about their experience or whether it is better that others do not ask questions about the details without the parents’ introduction.
Sageli kardavad sõbrad ja tuttavad lapse kaotust kogenud perega suhelda. Kardetakse häirida või midagi valesti teha, ei osata käituda või ei teata, mida öelda. Enamasti on sõprade eemale hoidmine valus ja pettumust valmistav. Seepärast võib anda neile teada, et kontakti võtmine ja kokkusaamise kutsed on vaatamata leinale endiselt oodatud. Mõne aja möödudes võib tekkida soov tunda end elus osalemas ning selle juures on teistelt tulnud ettepanekud abiks.
Next pregnancy
Meditsiinilises mõttes pole väga täpset selgust, kui pikalt ja ka kas üldse peab uuest rasedusest pärast raseduse katkemist või surnultsündi hoiduma. Erandiks on ehk keisrilõige, mille puhul võiks vähemalt kolm kuud või veelgi parem pool aastat aega anda haavade paranemiseks ja õmblusmaterjali lahustumiseks. Kui on olnud raseduse katkemine või raseduse katkestamine meditsiinilistel näidustustel või vaginaalne sünnitus, võiks enne uut rasedust olla vähemalt üks (parem veel kui kaks) normaalset menstruatsiooni – see on märk, et emakas ja munasarjade töö on korras.
Planning for your next pregnancy primarily depends on how ready you are emotionally. Some people want another child as soon as possible to cope with the loss. In any case, whatever your circumstances, you have to ask yourself whether you are ready for the very small chance that the pregnancy will also not lead to the birth of a healthy child. There are many emotions that need to settle and be worked through – guilt, emptiness, grief, the feeling that you are “betraying” the child who died by planning a new baby – and different people have very different feelings about the next pregnancy.
For some diseases (such as diabetes, thyroid diseases, kidney diseases, heart diseases, high blood pressure, and autoimmune diseases), maternal health and the potential cost of the disease and medications used must be considered and the new pregnancy should be planned accordingly.
Enne järgmise raseduse planeerimist on tihtipeale näidustatud uuringud võimaliku raseduse katkemise või surnultsünni põhjuse leidmiseks – siis tuleks uue rasestumisega oodata seni, kuni uuringute vastused olemas. Näiteks loote kaasasündinud väärarendite korral aitab geneetik hinnata nende kordumise riski ja uurib vajadusel nii ema kui isa.
However, it should be borne in mind that in about 30% of stillbirths, the exact cause of death of the child remains unidentified. Also, it is often not just a single disease or condition, but a number of different causes being intertwined.
Igal juhul on surnultsünni korral näidustatud järgmise raseduse põhjalikum ja sagedasem jälgimine, eelistatult arsti juures. Kõige olulisem on esimesel visiidil koos arstiga analüüsida põhjalikult eelmise raseduse kulgu ja teha konkreetne plaan, mida ja kui sageli uurida ning milliste tulemuste korral uuringud veelgi sagedamini näidustatud on.
Next If you need advice
