Tihtipeale ei oska sõbrad, pereliikmed ja kolleegid kuidagi käituda vanematega, kes on läbi elanud lapse kaotuse ja on leinas. Kuidas sellisele perele toeks olla? Mida ütelda ja mida ütlemata jätta?
Oleme siia kogunud mõned soovitused ise lapse kaotust kogenud vanematelt selle kohta, kuidas sellistele peredele kõige paremini tuge pakkuda.
Lapse kaotusest rääkimine
Sageli kardavad sõbrad ja tuttavad lapse kaotust kogenud perega suhelda. Kardetakse häirida või midagi valesti teha, ei osata käituda või ei teata, mida leinas olijale ütelda. Samas mõjub lähedaste eemale hoidmine leinajatele tihtipeale hoopis valusalt ja pettumust valmistavalt. Vanemate jaoks olemas olemisega annad neile märku, et sa hoolid neist ja nende lapsest ning et sulle läheb juhtunu korda.
Tihti ei julge inimesed surnud last mainida, sest ei leia õigeid sõnu ja kardavad midagi valesti öeldes vanematele haiget teha. Õigetest sõnadest ja vastustest olulisem on märguanne, et sa tunned lapse kaotust kogenud vanematele kaasa ja oled vajadusel nende jaoks olemas. Samuti ei tasu karta, et tuletad surnud last mainides vanematele seda kurba sündmust meelde. Vanematel on juhtunu meeles niikuinii, ükskõik, kas nad räägivad sellest, või ei.
Kui vanemad on valmis lapse kaotusest rääkima, kuula osavõtlikult ja küsi, mis ja kuidas juhtus. Ära karda pisaraid ja leina – vajadusel lase rääkijal kurb olla ja nutta ja ära püüa tema reaktsioone pidurdada (välja arvatud juhul, kui need kellelegi ohtlikud on). Kui vanemad on lapsele pannud nime, kasuta seda vestluses.
Ole ettevaatlik lohutustega nagu:
- “Aeg parandab kõik haavad”
- “Hea, et te olete nii noored”
- “Püüa sellele mitte mõelda”
- “Elu peab edasi minema”
- “Ole tänulik, et sul on veel üks laps”
- “Küll te saate veel lapsi”
- “Kellelegi ei anta rohkem, kui ta kanda suudab”
- “Ole tugev, su abikaasa vajab seda”
- “Kuidas sul läheb, kas oled juba üle saanud?”
Lase vanematel valida oma leinamise tempo, ära survesta neid mõtlema uue raseduse ja beebi peale.
Leinavate vanemate toetamine
Selle asemel, et öelda “Andke teada, kui ma saan teie heaks midagi teha”, paku ise välja mõni konkreetne tegevus, kuidas sa saad leinas vanemaid toetada – neile süüa viia, suuremaid lapsi hoida, oodatud beebi asjad nende kodust kokku korjata või neid lapse matuste korraldamisel abistada.
Kas lapse kaotuse puhul sobib saata mälestuskaarti või lilli? Mingeid reegleid sellisteks puhkudeks ei ole olemas. Kui sa tunned, et selline žest aitab sul vanematele toeks olla ja tuleb südamest, ei pane nad seda kindlasti pahaks.
Pea vanemaid ja nende last meeles ka siis, kui juhtunust on aega mööda läinud. Ka vanematele endile on hirmutav ja ootamatu, kui keeruline ja pikk on lein.
Vaata ka: For parents
