See oli mu esimene rasedus, tervis oli korras ja k\u00f5ik kulges plaanip\u00e4raselt. K\u00f5ik muutus aga 20. rasedusn\u00e4dalal, kui ultrahelis avastati, et lapse s\u00fcdameaort on \u00fchest kohast kitsam. Edasi l\u00e4ksime uuringutele Tartusse, kuhu mind suunati ka s\u00fcnnituseks, et p\u00e4rast s\u00fcnnitust pojale kohe aordilaiendusoperatsioon teha. Kuna see pidi olema suhteliselt levinud ja lihtne protseduur, siis hoolimata sellest, et olime lapse p\u00e4rast natuke mures, ei tulnud me kordagi isegi m\u00f5ttele, et v\u00f5iksime lapsest ilma j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcnnitasin ilusal p\u00e4ikeselisel maikuu p\u00e4eval, p\u00e4rast keisrit pandi laps mulle korra n\u00e4o juurde ja siis viidi kohe intensiivi. Natuke aega hiljem tuli sealt aga k\u00f5ne, et asjad on halvemini kui algselt arvati.. Poja oli intensiivis, mina pikali taastumas keiserl\u00f5ikest ja kuna ma ise k\u00e4ia ei saanud, siis k\u00e4is mees ja filmis last, et mulle n\u00e4idata.<\/p>\n\n\n\n
Teisel p\u00e4eval \u00f6eldi samuti, et h\u00e4id uudiseid pole ja seis kriitiline. Kolmandal p\u00e4eval, kui l\u00f5puks ise kuidagi liikuma sain ja mind intensiivi last vaatama lubati, \u00f6eldi mulle, kui sinna kohale j\u00f5udsin, et kahjuks ei ole v\u00f5imalik enam \u00fchegi operatsiooniga meie lapse elu p\u00e4\u00e4sta. Seda \u0161okki, abitust ja meeleheidet, mis selle uudisega kaasnes, ei olegi v\u00f5imalik kirjeldada. M\u00f5ni tund hiljem suri meie laps sealsamas intensiivis.<\/p>\n\n\n\n
Meil lasti surnud pojaga ka h\u00fcvasti j\u00e4tta. Olime tema k\u00f5rval intensiivis, kui n\u00e4idud kehvaks l\u00e4ksid ja arstid elustama hakkasid. Selleks ajaks soovitasid nad meil palatist v\u00e4lja astuda. Vajusime sinna koridori ja ootasime ja nutsime. Siis helistati meile ja \u00f6eldi, et elustada ei \u00f5nnestunud ja k\u00fcsiti, kas tahame tulla surnukehaga h\u00fcvasti j\u00e4tma. L\u00e4ksime ja alles siis sain oma last esimest korda ka s\u00fcles hoida.<\/p>\n\n\n\n
Siiamaani on meeles, et ta oli raskem kui ma olin ette kujutanud, ta tundus ju nii pisike. Olime temaga kuskil pool tundi, ta keha hakkas vaikselt jahtuma, \u00fcritasin meelde j\u00e4tta temast nii palju kui v\u00f5imalik tema l\u00f5hna, katsusin ta n\u00e4gu ja k\u00e4si.
Kohe p\u00e4rast poja surma pakkisime asjad ja tulime haiglast tagasi koju. Ei suutnud enam hetkegi olla s\u00fcnnitusmajas teiste \u00f5nnelike perede ja beebide keskel. S\u00f5itsime \u00f6\u00f6sel Tartust Tallinna nii, et sellest s\u00f5idust ei m\u00e4leta ma suurt midagi, kogu tee oli kui udus. See t\u00fchjus, mis \u00f6\u00f6sel koju j\u00f5udes valdas, oli meeletu\u2026<\/p>\n\n\n\n
\u00dche k\u00f5ige jubedama emotsioonina m\u00e4letan sellest samast esimesest \u00f6\u00f6st kodus, et \u00e4rkasin keset \u00f6\u00f6d ja rinnast tilkus piima ning siis meenus hetkega, et mu laps ei ole ju minu kaisus, ta on ju K\u00dcLMAS surnukuuris! See m\u00f5te, et ta on seal kaugel pimedas ja k\u00fclmas ilma minuta, oli nii \u00f5udne ja tegi lausa f\u00fc\u00fcsiliselt haiget.<\/p>\n\n\n\n
Algus oli meeletult raske – esiteks lapse surmaga seotud paberid ja muu asjaajamine, siis tuli \u00fcritada kuidagi argitoimetustega hakkama saada. \u00dcks raskemaid hetki oli umbes paar kuud p\u00e4rast poja surma. Meie akna all on laste m\u00e4nguv\u00e4ljak, mingil hetkel tabasin, et j\u00e4lgin seal neid emasid v\u00e4ikeste lastega m\u00e4ngimas ja siis vaatasin kapil poja urni\u2026 See hetk l\u00f5ikas nii valusalt nagu noaga, et neil emadel on oma pisikesed ja minul on lapsest j\u00e4rgi ainult v\u00e4ike urn tuhaga.
L\u00e4ksin suhteliselt kohe paari n\u00f5ustaja juurde, et saada n\u00f5u leinaga toimetulekuks. Otsustasin, et hakkan sellega teadlikult tegelema, sest paigalseis ja mitte midagi tegemine tundusid veel raskemad ja hullemad. Kontrollisin teadlikult oma m\u00f5tteid. Sain ps\u00fchholoogilt n\u00f5u, millised m\u00f5tted on osa leinaprotsessist ning tuleb l\u00e4bi m\u00f5telda, isegi kui see haiget teeb. Samuti tuleb teatud m\u00f5tted kohe peast eemale ajada, eriti selliseid, mis tekitavad hirme. See aitas palju.
Siiski vaevasid mind k\u00fcsimused, et kus mu poja n\u00fc\u00fcd on, kas tal on parem seal, kust ta on jne. Meil oli ta esimene laps, seep\u00e4rast tundus kogu elu nii t\u00fchi ja m\u00f5ttetu, et mis m\u00f5te sellel k\u00f5igel \u00fcldse on. Olen samuti m\u00f5telnud, et mis v\u00f5iks olla mu poja surma eesm\u00e4rk, et kui lapsed pidid ju ise vanemaid valima, siis miks valis tema just meid? Kas see kogemus oli meile v\u00f5i hoopis tema hingele vajalik?<\/p>\n\n\n\n
Praeguseks ei ole ma veel leidnud otsest t\u00e4hendust, mida oma poja surmale anda, sest mis iganes \u00f5ppetund see peaks olema, tundub selle hind liiga k\u00f5rge. N\u00fc\u00fcd, paar aastat hiljem, kui m\u00f5tlema hakata, et kas ma olen poja surmaga leppinud\u2026 siis v\u00f5ib-olla selles m\u00f5ttes olen, et ma tean, et ma ei saa teda tagasi hoolimata sellest, kui palju ma nutan v\u00f5i teda igatsen. Et tegelikult juhtubki igasuguseid asju ja hoolimata k\u00f5igest l\u00e4heb elu edasi. Ja et see on sinu enda valik, kuidas sa edasi l\u00e4hed.<\/p>\n\n\n\n
Selle teadmisega tuleb ka teatud rahu, aga selleni j\u00f5udmine v\u00f5tab aega. Kindlasti lihtsustab leppimist uue lapse s\u00fcnd – n\u00fc\u00fcd ma olen rohkem leppinud selle m\u00f5ttega, et meie esimene poja tuli ja l\u00e4ks, mis iganes p\u00f5hjus sel oli, aga ta ju ka andis meile nii palju.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige rohkem aitas mind siiski see, et lugesin netist paljude teiste lapse kaotanud emade emotsioone ja sain aru, kui sarnane on leinaprotsess p\u00e4rast lapse kaotust ja et k\u00f5ik emotsioonid on normaalsed ja tuleb endast n-\u00f6 l\u00e4bi lasta. Eitamine ja mahasurumine oleks veelgi hullem.<\/p>\n\n\n\n
Nii hakkaski neid p\u00e4evi tulema tasapisi j\u00e4rjest rohkem, mil ma enam ei nutnud, mil enam ei teinud nii v\u00e4ga haiget. Mingil hetkel tabasin ennast juba naermast, kuigi ka selle \u00fcle tundsin algul s\u00fc\u00fcmekaid.<\/p>\n\n\n\n
Uuesti rasedaks j\u00e4\u00e4des tekkis suur s\u00fc\u00fctunne oma inglipoja ees, ei julgenud v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustada uue raseduse \u00fcle, kuna tundus, et sellega just nagu reedaksin v\u00f5i unustaksin inglipoja. Ka nendel p\u00e4evadel, kui tundsin ennast juba paremini, tekkis kohati s\u00fc\u00fctunne, et kuidas ma saan ennast h\u00e4sti tunda, kui mu laps on surnud.<\/p>\n\n\n\n
Sellist enese s\u00fc\u00fcdistamist tuleb mul isegi praegu vahel ette, kuigi tegelikult ma ju tean, et ei m\u00f6\u00f6du p\u00e4evagi, kui ma oma inglipoja peale ei m\u00f5tleks, lihtsalt see ei ole enam alati nii valus. Vahel suudan tema pilte vaadata ka juba ilma pisarateta.
J\u00e4rgmine: Caroli ja Arturi lugu<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n