Nimi Riko on p\u00e4rit Jaapanist. Selle t\u00e4hendus on (ri) \u201cjasmiin\u201d, \u201ct\u00f5de\u201d ja (ko) \u201d laps\u201d. Meie \u00fcks ja ainuke Riko, kaheaastase Hugo v\u00e4ikevend.<\/p>\n\n\n\n
29. mai 2017 leidus teise rasedusaegse ultraheli kontrolli aegselt Riko sooles laienenud osa, mis n\u00e4is olevat t\u00e4is vedelikku. Sool oli ebatavaliselt ultrahelis v\u00e4lja joonistunud. Minule broneeriti aeg Helsingi Naistekliiniku Looteuuringute osakonda (elame Soomes). K\u00fcsisin arstilt, kas leid on haruldane. Arst vastas, et seda ei esine v\u00e4ga sageli. 1. juunil k\u00e4isin taas Naistekliinikus. Leid oli alles. \u00d6eldi, et on v\u00e4ga raske \u00f6elda, mille t\u00f5ttu see esineb, kuid v\u00e4ideti, et see v\u00f5ib ka kaduda. Viimast lootsimegi.<\/p>\n\n\n\n
8. juunil k\u00e4isin magnetuuringul. N\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes helistas \u00e4mmaemand ja \u00fctles, et vastuste saamine viibib kuni j\u00e4rgmise n\u00e4dalani.<\/p>\n\n\n\n
Ootasime. Me ei r\u00e4\u00e4kinud kellelegi, kuna me ei tahtnud p\u00f5hjustada asjatut paanikat. Uuringu tulemuseks oli normaalne sool. Laienenud soole osa oli kadunud, kuid Rikol esines v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral vett k\u00f5hu\u00f5\u00f5nes. Nutsime mehega m\u00f5lemad kergendusest, mina kodus, tema t\u00f6\u00f6l. K\u00e4isin veel paar korda Naistekliinikus kontrollis.<\/p>\n\n\n\n
13. juuli j\u00e4lgimine l\u00f5petati. K\u00f5hu\u00f5\u00f5nest ei leitud enam vedelikku. Olime \u00f5nnest pimedad. Teadsime, et peagi s\u00fcnnib meile v\u00e4ike beebi. Oh, kuidas me eksisime.<\/p>\n\n\n\n
10. august 2017 (rn 32+2). Kella 5-6 ajal hommikul tundsin valulikke emaka kokkut\u00f5mbeid. M\u00f5tlesin, et on veel liiga vara. S\u00fcnnitus ei v\u00f5i veel alata. Kokkut\u00f5mbed l\u00f5ppesid. Helistasin tervishoiu asutusse, kus minu rasedust j\u00e4lgitakse. Tegin liigutuste loendamise. Liigutusi oli liiga v\u00e4he. Mees s\u00f5itis kodu poole. Otsustasime minna Naistekliiniku EMO-sse. Kui l\u00f5petasin mehega telefonik\u00f5ne, n\u00e4gin telekas beebi kirstu. Panin teleka kinni.<\/p>\n\n\n\n
EMO-s otsis \u00e4mmaemand Riko s\u00fcdame h\u00e4\u00e4li. Ei leitud. \u00c4mmaemandad viisid mind k\u00f5rvalruumi, et arst saaks teha ultraheliuuringu. Arst \u00fctles kohe: \u201cMul on v\u00e4ga kahju, aga beebi s\u00fcda ei l\u00f6\u00f6\u201d. M\u00f5tlesin \u201cKas ma kuusin arsti midagi \u00fctlevat?!\u201d. Nutsin ja h\u00fc\u00fcdsin \u201cAga miks?\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Sealsamas langes nagu uduloor minu ja Riko peale. Ma n\u00e4gin, aga ei n\u00e4inud. Kuulasin, aga ei kuulnud. H\u00fc\u00fcdsin \u201cAga miks?\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Arst oli segaduses ja \u00fcritas Rikot uurida. \u00c4mmaemand lohutas mind. Mind uuriti ja tehti vereproove. K\u00fcsiti kas n\u00f5ustun lootevee uuringuga. Vastasin \u201cV\u00f5tke aga!\u201d. Uuriti kas tahan \u00f6\u00f6seks koju v\u00f5i tahan j\u00e4\u00e4da s\u00fcnnitama. Tahtsin koju. S\u00f5nasin \u201cSeda k\u00f5ike on korraga liiga palju\u201d. M\u00f5tisklesin, et selliseid asju ei juhtu ilusal p\u00e4ikeselisel p\u00e4eval ja et minul tuleb s\u00fcnnitada n\u00fc\u00fcd surnud laps! Helistasin mehele. Ta oli meie l\u00f5unaund magava poja Hugoga autos parklas. Sain emakakaela k\u00fcpsetava ravimi. Leppisime kokku, et hommikul l\u00e4hen tagasi haiglasse.<\/p>\n\n\n\n
Vereproovide v\u00f5tmise j\u00e4rgselt r\u00e4\u00e4kisin \u00e4mmaemandaga, kes \u00fcritas varasemalt leida Riko s\u00fcdame h\u00e4\u00e4li. Pisaraid valgus tema silmist kui ta \u00fctles, et tema beebi suri aastaid tagasi rn 24. Ta kallistas mind, ta m\u00f5istis. Ta soovitas teha Rikost m\u00e4lestuseks pilte ning lohutas, et \u00fchel p\u00e4eval suudan taas naeratada. Ta saatis mind parklasse. Parklas auto ei k\u00e4ivitunud. Aku oli t\u00fchi. Ma ei osanud teha muud kui nutta. Ei olnud vahet, mis kell on v\u00f5i mis aastaaeg on. Inimesed k\u00f5ndisid \u00fcmber haigla. Nende elus liikus aeg edasi. Meie elus ei olnud enam ajaarvamist, see oli peatunud.<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5itsime kodu poole. Helistasin lastetarvete poodi \u00f6eldes, et me ikkagi ei tule \u00f5htul ostma kahe lapse k\u00e4ru, mille olime eelmise p\u00e4eva \u00f5htul broneerinud, sest meie Riko suri rn 32. Olin \u0161okis, kuid toimetasin tavap\u00e4rast viisi. Kodus otsustasin teha perele toitu, kuna teadsin, et tulen olema paar p\u00e4eva haiglas. Ma ei j\u00f5udnud alustada, sest hakkasin tundma emaka kokkut\u00f5mbeid. Saatsin s\u00f5numi oma doulale. Ta teatas, et p\u00e4\u00e4seb mulle toeks.<\/p>\n\n\n\n
Hilis\u00f5htuks olin tagasi haiglas. Mees ja laps l\u00e4ksid haiglast koju. Mainisin \u00e4mmaemandale, et ma ei taha j\u00e4\u00e4da hetkekski \u00fcksi. Ta ei r\u00e4\u00e4kinud palju ja k\u00e4is mitu korda pikalt \u00e4ra. Ootasin pikisilmi doulat. M\u00f5ttes lootsin, et \u00e4mmaemand vahetuks. Hiljem vahetuski.<\/p>\n\n\n\n
Kohtusime doulaga mitteplaanip\u00e4raselt ja esimest korda j\u00e4lgimistoas. S\u00f5nasin doulale, et enda meelest s\u00fcnnitan elava lapse, kuid pelgan Rikot s\u00fcnnituse j\u00e4rgselt n\u00e4ha, kuna arst \u00fctles EMO-s UH tehes, et ta on paistes. S\u00fcnnituse poole peal olles tuli asjaolude sunnil varu-doula. Riko s\u00fcndis 11.08.17 kl 3.15. S\u00fcnnitussaalis oli vaikus. Valu oli hingeliselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt p\u00f5rgulik.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tlesin, kas suudan kunagi tulevikus \u00fcldse enam s\u00fcnnitada. Hoidsin Rikot mitu tundi s\u00fcles. Doula tegi pilte ning laulis meile imekauni laulu. Ei suutnud ette kujutada, kuidas annan oma lapse \u00e4ra. Ta n\u00e4is ju vaid magavat.<\/p>\n\n\n\n
Kui olin haiglas k\u00e4isime kolm v\u00f5i neli korda mehe ja lapsega Rikot vaatamas. \u00c4mmaemand tegi perepilte. Nutsime. Hugo silitas v\u00e4ikevenna pead. Hoidsime Rikot s\u00fcles. Kohtasin haiglas inimesi, kes teevad t\u00f6\u00f6d s\u00fcdamega. Kohtusin inimestega, kes ei vaadanud minule isegi otsa. Minult k\u00fcsiti: \u201cKas tahaksid kohtuda papiga ja sotsiaalt\u00f6\u00f6tajaga? Kas tahaksid, et j\u00e4tame sinuga \u00fchenduse v\u00f5tmise palve K\u00e4py ry-le? Kas tahaksid, et helistame ise tervishoiuasutusse, kus sinu rasedust j\u00e4lgiti?\u201d<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tlesin, et ma ei saa miskit aru. Miks oleks vaja minul kohtuda papi v\u00f5i sotsiaalt\u00f6\u00f6tegijaga? \u00dchest tabletist piisas, et peatada rinnapiima tekkimine. Personal vahetus. Riko oli kuskil k\u00fclmas ruumis ilma oma pereta. M\u00e4letan m\u00f5tlevat, et kuidas sellega hakkama saan ning et ehk on tegu lihtsalt \u00f5udusunen\u00e4oga. Tahtsin sellest unest \u00e4rgata! Minu silmad olid paistes nagu v\u00e4ikesel seapojal. Nina oli nutmisest paistes ja t\u00e4iesti kinni. Kasutasin hingamise kergendamiseks ninaspreid. Sain hunniku pabereid lugeda. Kellaosutid muudkui tikitasid. Magasin pooletunniste juppide kaupa. M\u00e4lu oli kehv. Tajumine oli v\u00e4\u00e4rastunud. Trauma tegi kehas oma t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4tte j\u00f5udis kojumineku p\u00e4ev. Me ei suutnud enam minna Rikot vaatama, kuna eelmisel p\u00e4eval oli \u00fcks \u00e4mmaemand unustanud panna Riko valmis vabasse s\u00fcnnitussaali. Ta veeretati meie eest m\u00f6\u00f6da valges pappkastis, mille kaas oli kinni. Ma ei tahtnud minna haigla uksest v\u00e4lja. Parklas ma ei tahtnud istuda autosse, kuna teadsin et Riko j\u00e4\u00e4b maha. Tundsin kohutavat s\u00fc\u00fctunnet. Kui j\u00f5udsime koju t\u00f5usis torm.<\/p>\n\n\n\n
Kodus elasime nagu turistid v\u00f5\u00f5ral maal. Kirjutasin igal hommikul paberile, mida teha ja mida m\u00e4letada. Ma ei suutnud p\u00fcsida Hugo kiires tempos. Mees tegeles lapsega ja mina hakkasin matuseid planeerima. Kord kui Joel ja Hugo olid v\u00e4ljas, laskusin p\u00f5lvili ja palusin Rikolt andeks. Lasime \u00f5hku palli lootes, et see j\u00f5uab Rikoni. K\u00e4isime surnuaedades jalutamas.<\/p>\n\n\n\n
Augusti l\u00f5pus kohtusin \u00e4mmaemandaga, kes s\u00fcnnitusel Riko vastu v\u00f5ttis. Ta mainis, et v\u00e4lisel kontrollil leidus Rikol suurem kuklavolt ja et tegu v\u00f5ib olla kromosoomih\u00e4irega. Nutmine v\u00e4henes. Tajusin esimest korda, et ehk ei olnud minu keha s\u00fc\u00fcdlane. Pelgasin tulevat.<\/p>\n\n\n\n
30. august 2017 toimetati Riko beebile sobivas valges matuseautos haiglast krematooriumi. S\u00f5itsime oma autoga j\u00e4rel. Krematooriumi ees tegime pilte. N\u00e4gime esimest korda kirstu ja urni. Need olid imekaunid. Matuseauto juht viis need krematooriumisse. Kirstu kaant me ei avanud.<\/p>\n\n\n\n
5. september 2017. \u00c4rasaatmine krematooriumis. Olime vaid me kolm. Hugo oli r\u00f5\u00f5mus, s\u00f5i k\u00fcpsist ja istus turvatoolis. Meil oli kaasas oma makk ning m\u00e4lupulgal neli laulu. Tahtsin teha pilti k\u00f5igest. Tahtsin peatada aja. Ei suutnud ette kujutada, kuidas j\u00e4tame Riko taas. Kirstu kaas oli kinni. Vastasel korral poleks ma suutnud lahkuda. Panime mehega s\u00f5rmed kirstu kaane ja kirstu \u00e4\u00e4re vahele. Kirstus oli nii k\u00fclm.<\/p>\n\n\n\n
7.september 2017. L\u00e4ksime otsima Riko nimeplaati. Tema nimi oli kirjutatud valesti. Valisime uue nimeplaadi. Me olime enam kui muserdunud, me olime katki.<\/p>\n\n\n\n
Inimesed lohutasid meid. Tuttava v\u00e4limusega kortemaja naaber oli n\u00e4inud mind mitu korda ilma k\u00f5huta. \u00dchel p\u00e4eval h\u00fc\u00fcdis ta parklas \u201cKuidas v\u00e4ikevennal l\u00e4heb?\u201d Minuti p\u00e4rast vastasin: \u201cEi ole enam.\u201d Ta kinnitas, et oleme noored, saame veel lapsi ja et n\u00fc\u00fcd asi tundub hull, aga tegelikult see ei ole \u00fcldse hull. Ema \u00fctles: \u201cUsu, ta s\u00fcnnib kunagi uuesti siia maailma. Usu!\u201d. S\u00f5branna \u00fctles: \u201dJu teda oli rohkem taevasse vaja. Elus juhtub selliseid asju.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Miks inimesed on nii kehvad lohutama? Olen m\u00f5elnud, et ehk peaks juba koolis \u00f5petama kuidas toetada v\u00f5i kohata leinavat v\u00f5i trauma l\u00e4bi elanud inimest. S\u00fcnni kohta \u00f5pime koolis palju, aga keegi ei \u00f5peta kohtama leina. See on p\u00f5randa alla peidetud, olemasolev, kuid n\u00e4htamatuks j\u00e4\u00e4v tabu.<\/p>\n\n\n\n
12. september 2017. L\u00e4ksime kokkulepitud ajal j\u00e4rele Riko urnile. Soovisime, et urn oleks enne matuseid paar p\u00e4eva kodus. Krematooriumis \u00f6eldi, et urn on kadunud. Minule ulatati matuseb\u00fcroo number. Helistasin silmad vees meiega tegelenud naisterahvale. Ma ei suutnud rahuneda. Oleksin tahtnud karjuda taeva suunas \u201cMis j\u00e4rgmiseks?\u201d. Tol hetkel m\u00f5tlesin, et me ei saanud viia Rikot haiglast koju ja n\u00fc\u00fcd ei \u00f5nnestu ka urni koju viia. M\u00f5tlesin, et kas tuhk on ikka alles. Hiljem samal p\u00e4eval selgus, et Riko krematooriumisse transportinud matuseauto juht oli k\u00e4inud ise koha peal ja leidnud urni. See oli olnud riiulis suurema urni taga. Samal p\u00e4eval oli tehtud krematooriumis mitu viga. \u00d5htul k\u00e4is Joel s\u00fcda saapas\u00e4\u00e4res urni koju toomas.<\/p>\n\n\n\n
15. september 2017. Riko matused. Me kolm, papp, kirikuvaht ning kiriku kell. Lehtki ei liikunud. Olek oli \u00fcllatavalt rahulik. Hugogi viskas kolm peot\u00e4it mulda hauda. Lisaks veel paar lehte ja paar kivi. \u00d5htul tundsin s\u00fc\u00fcd, et miks ma ei nutnud oma lapse matustel.<\/p>\n\n\n\n
3. oktoober 2017. Oleks t\u00e4itunud \u00fcheksa kuud ning oli minu s\u00fcnnip\u00e4ev. Kogu p\u00e4eva tuli vahetpidamata r\u00e4nka vihma, looduse nuttu. Ema lohutas: \u201cRiko s\u00fcndis augustis. Kolmas oktoober on ju hoopis teine p\u00e4ev. Sinu p\u00e4ev.\u201d Ta \u00f5nnitles mind \u00fcli r\u00f5\u00f5msana ning kirjeldas kui \u00f5nnelik ta oli kui mina s\u00fcndisin. Olin s\u00f5natu. Olime kolmekesi kodus. Riko oli surnud. Palju \u00f5nne. Palju \u00f5nne. Minu s\u00fcles polnud Rikot, vaid mehe ostetud valged lilled.<\/p>\n\n\n\n
Hugo on olnud algusest peale teadlik, et temal on v\u00e4ikevend, kes on surnud. Ta \u00f5ppis kiirelt \u00fctlema IKO ning kapist k\u00fc\u00fcnlaid otsima. Selle j\u00e4rgselt on ta korduvalt osutanud s\u00f5rmega akna suunas nagu tahaks \u00f6elda, et need tuleb viia hauale. Kui oleme s\u00f5itnud krematooriumist m\u00f6\u00f6da, \u00fctleb Hugo : \u201cIKO, IKO.\u201d M\u00f5ned korrad on ta lehvitanud lae suunas.<\/p>\n\n\n\n
13. november 2017. Tulemused. Selgus, et Rikol ei olnud kromosoomih\u00e4iret. Tema sool oli terve. Leiti, et arvatavasti detsembris 2016 olin saanud ts\u00fctomegaloviiruse (CMV) esmanakkuse. Riko organite kudesid v\u00e4rvides ning seej\u00e4rel mikroskoobiga uurides sai kinnitust Riko CMV nakkus. Viirust oli rohkelt kopsudes ning lisaks s\u00fcdames, neerudes ja platsentas. Ajus oli m\u00e4rke hapnikupuudusest. Riko p\u00f5rn oli suurenenud ning tal oli aneemia. Ilmselt m\u00f5ni aeg enne surma oli Riko kasv pidurdunud. Arst \u00fctles, et kui Riko oleks s\u00fcndinud elavana oleks l\u00f5pptulemus olnud t\u00f5en\u00e4oliselt sama.<\/p>\n\n\n\n
Mina haigestusin r\u00e4ngema k\u00fclmetuse laadselt 27. detsember. Samal p\u00e4eval tulime Eestist tagasi Soome. Jaanuari algul j\u00e4in Rikot ootama. 27. detsembri \u00f6\u00f6sel oli mul ilmselt palavik. V\u00e4risesin, kuna oli k\u00fclm. Olin aga niiv\u00f5rd v\u00e4sinud, et j\u00e4in kraadimata magama. Hommikul olin \u00fcleni higine. J\u00e4rgnevad kaks n\u00e4dalat esines p\u00f5rgulikku kurguvalu ning oli nohu. Arsti s\u00f5nul oli t\u00f5en\u00e4oliselt tegu CMV nakkusega ning selle p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et nakatusin 3-14 p\u00e4eva enne s\u00fcmptomite ilmnemist. Ei tea. kas haigestusin juba Soomes enne Eestisse minekut v\u00f5i j\u00f5ulude ajal Eestis. M\u00e4letan kui v\u00e4ga ma ei soovinud minna gripihooajal j\u00f5uludeks Eestisse, kuna pelgasin gripiviirust. Pelgasin, et Hugo v\u00f5ib haigestuda, kuid ei julgenud sugulastele minemata j\u00e4tmisega pettumust valmistada.<\/p>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcd m\u00f5tiskleme sageli, kas Riko oleks elus, kui oleksime veetnud j\u00f5ulud rahulikult kodus Soomes oma soove arvestades. Vastust ei saa me kunagi. Tuleb \u00f5ppida elama selle teadmisega, et kui ma oleksin j\u00e4\u00e4nud ootele 1-2 kuud hiljem oleks t\u00f5en\u00e4oliselt s\u00fcndinud elus ja terve beebi. Tuleb \u00f5ppida elama selle teadmisega, et minu keha valmistas viiruse vastuaineid samal ajal kui j\u00e4in rasedaks. Tuleb \u00f5ppida elama selle teadmisega, et k\u00f5ike pole v\u00f5imalik kontrollida. Tuleb meeles pidada, et viirus ei tulnud h\u00fc\u00fcdes.<\/p>\n\n\n\n
Me ei teadnud. Tuleb leida viis, kuidas anda andeks enesele ja ka nakatajale. Kui me oleksime teadnud, seda poleks juhtunud.<\/p>\n\n\n\n
Kirjutades seda teksti on jaanuar 2018. K\u00fcsin eneselt samu k\u00fcsimusi iga p\u00e4ev ja seej\u00e4rel lohutan end teadmisega, et viirus ei tulnud h\u00fc\u00fcdes. Kauplemine, iseenda ja teiste s\u00fc\u00fcdistamine on m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henenud. On p\u00e4evi, mil Lein p\u00f5hjustab sisemist tormi. Siis Ta n\u00f5uab t\u00e4helepanu ja kulutab kohutavalt energiat, joob pisaraid ja s\u00f6\u00f6b erinevaid tundeid. On p\u00e4evi, mil Lein on rahulikum, kuid alati n\u00f5uab ta t\u00e4helepanu. Praegugi on m\u00e4lu kehva ning ajakulu tajumine on h\u00e4iritud. Olen planeeritult uuesti ootel. Tean, et minu kehas pole veel kahe raseduse aegselt lootele ohtliku viiruse (toksoplasma, viies haigus) vastuaineid. Olen elu jooksul j\u00e4\u00e4nud ootele kolm korda ning seda vaid jaanuaris. Kuidas tuleme toime? Ei tea. Tunded on vastuk\u00e4ivad. Hirm on suur. Tuleb uskuda ja loota, et seekord elu v\u00f5idab.Tunded on vastuk\u00c3\u00a4ivad. Hirm on suur. Tuleb uskuda ja loota, et seekord elu v\u00c3\u00b5idab.<\/p>\n\n\n\n
Pisikese Riko emme ja issi
Anna ja Joel<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n