Oleme kogunud lapse kaotust kogenud vanematelt soovitusi, mis on neid aidanud leinaperioodil – on need siis raamatud, välismaised taskuhäälingud, sotsiaalmeedia kontod või teised organisatsioonid. Lisame siia meile teadaolevad toetavad allikad.
Raamat „Toimetulek leinaga“ sisaldab praktilisi nõuandeid, mis aitavad leinajal kaotusega edasi elada. Need põhinevad autorite aastakümnetepikkusel kogemusel ja uurimustöödel. Raamatust on kasu ka leinaja lähedastel, sotsiaalvaldkonna ja vaimse tervise spetsialistidel, kes leinajaid aitavad.
„Lähedase kaotanud inimesega kohtudes pea meeles, et see on kõige hullem, mis tema elus on juhtunud.“ Atle Dyregrov„Raamat avab kriisi ja leina teemasid üsna omanäolisel moel. Autori ainulaadne lähenemine täiendab värskendavalt kriisipsühholoogia tuntud arusaamu. Lisaks muudab raamatu omalaadseks poeetiline stiil, mis annab keeruliste teemade arutlusele kergust ja selgust. Naatani sõnade tagant kumab läbi mõistja, lohutaja, lootuse ja tähenduse andja, jutuvestja, fotograaf ja luuletaja. “ Maire Riis Laste ja Noorte Kriisiprogrammi juht, traumaterapeut Raamat sobib teejuhiks neile, kes otsivad kriisis olles julgustust ja väljapääsu, kuid pakub inspiratsiooni ja mõtteainet ka neile, kes on võtnud endale abistaja ja toetaja rolli. Suure elu- ja töökogemusega kriisipsühholoog Naatan Haamer jagab rohkelt nõuandeid, kuidas elukriisidest läbi tulla ning keerulisel ajal üksteisele toeks olla.
„Keha peab arvet“ räägib sellest, kuidas traumad mõjutavad vaimu ja keha, tervet inimese elu. Bessel van der Kolk, üks maailma juhtivaid traumauurijaid, on kirjutanud raamatu traumaatilise kogemuse toimemehhanismidest, võimalustest erinevat liiki traumadega toime tulla ning millised on viimaste aastakümnete avastused ning läbimurded traumade uurimisel ja ravis. „Keha peab arvet“ sisaldab suure hulga juhtumikirjeldusi, mis aitavad mõista erinevate traumade olemust ja võimalikke lahendusi, mis teeb sellest väärtusliku lugemise nii asjatundjatele kui sarnaste kaebustega inimestele.
Raamat „Vaikuse valgus“ räägib südamliku loo noorest naisest Triinust ja tema pikast, katsumusterohkest teekonnast emaks saamiseni. Triinu lugu sündis tema enneaegse lapse surma ajal, mil ta seisis ühtaegu silmitsi elu ja surmaga. Autor on pannud päevikuvormis kirja, mida tähendavad ühe naise jaoks emakaväline rasedus, 14 kunstliku viljastamise katset, ühe sügavalt enneaegse lapse sünd ja surm, raseduse katkemine teisel trimestril, üks loomulik ja ilus sünnitus õigel ajal ning palju muud. Lisaks kogemustele ja läbielamistele on raamatus ka palju lisalugemist: teadusartiklite põhjal kirjutatud tööd autori ülikooliõpingute ajast ja meedias avaldatud arvamus- ja kogemuslood. Raamat sobib lugemiseks kõigile. Triinu lugu toetab nii naisi kui ka mehi, aga ka teisi perekonnaliikmeid ja nende lähedasi, et mõista viljatusravi olemust, lapse kaotusega seotud läbielamisi ning enneaegse lapse sünniga seotud muresid ja rõõme.
Leonard Cohen tõdeb oma laulus „Anthem“: „There is a crack, a crack in everything.“ Me kõik oleme mõrased. Kogu see maailm, mis võib küll kaunil suveõhtul tunduda täiuslik, on mõrane, pragusid täis. Mitte ainult Hamleti aeg, vaid kõik maised ajad on liigestest lahti. Ühe mõrad paistavad rohkem välja, teise fassaad näib laitmatu, aga kilde ja pragusid on meis kõigis. „There is a crack, a crack in everything. That’s how the light gets in.“ Läbi meie mõrade saab valgus sisse tungida. See on valgus, mis kingib lootust ja julgust edasi minna. See on selgusttoov, tervendav valgus. See valgus lubab leppida iseenda ja katkise maailmaga, katkiste inimeste ja olukordadega, aga see valgus annab ka jõudu püüelda tervema ja parema maailma poole. See annab julguse uskuda ja loota ja armastada, isegi kui see armastus on mõrane ja pragusid täis.
See on jutustus neljakuuseks elanud Frankist. Raamat väikesest poisist, emast, isast ja nende elust. Tõestisündinud lugu igapäevastest hetkedest ja mälestustest, leinast ja leinamisest.
/.../ Aga nende naiste kõrval, ja ka neil vägevatel loojanaistel endil, on rääkida ka teised – valusad lood. Lood, mida sotsiaalmeedias naljalt jagama ei kiputa.
Need on lood, kus ime loomine pole õnnestunud. Kui ei õnnestu rasestuda, kui rasedus katkeb. Või kui naine on sunnitud raseduse katkestama või sünnitama üsas surnud beebi. Kui sünnitus läheb kehvasti, kui laps sureb sünnitusel, kui laps sünnib puudega, kui laps sureb beebieas või suurema lapsena.
On naisi, kel lõigatakse emakas tervislikul põhjusel ära ja ta ei saagi seda ime loomise protsessi enda kehas kogeda.
Saatekülaline on kliiniline psühholoog Inna Narro, saatejuht Katrin Saali Saul.
Inglilapsed ei ole MTÜ Vaikuse Lapsed poolt hallatav grupp, kuid selle on loonud kaotusvalu kogenud aktiivsed kogukonna liikmed. Privaatne facebooki grupp, mille kirjeldus on järgnev: Lapse kaotus on midagi ebaloomulikku. Hetk, milleks ükski lapsevanem ei saa kunagi valmis olla. Siia on oodatud kõik kes on kaotanud oma lapse kas raseduse alguses, lõppjärgus või hoopis lapseeas, sest kaotus ei küsi aega kui laps on oodatud ja armastatud. Kui sa tunned et vajad kohta kuhu emotsioone kirja panna, leidmata hukkamõistu, on see just sinu jaoks. Oleme üksteisele toeks, sest meil kõigil on kuskil seal kõrgel inglikesed- meie inglilapsed.
The Worst Girl Gang Ever on kahe kaotusevalu kogenud ema poolt loodud organisatsioon, mis on koondanud enda kodulehel erinevat lugemis- ja koolitusmaterjali ning tegutseb aktiivselt Instagramis ja haldab kuute erinevat facebooki gruppi (The Worst Girl Gang Ever - TTC after loss; The Worst Girl Gang Ever - Miscarriage & Pregnancy loss Support Group; The Worst Girl Gang Ever - Pregnancy after Loss; The Worst Girl Gang Ever - Parenting Our Rainbow Babies; The Worst Girl Gang Ever - Early Pregnancy After Loss Support; The Worst Girl Gang Ever - Old Birds TTC - 35+ yrs)
Oleme kogunud lapse kaotust kogenud vanematelt soovitusi, mis on neid aidanud leinaperioodil – on need siis raamatud, välismaised taskuhäälingud, sotsiaalmeedia kontod või teised organisatsioonid. Lisame siia meile teadaolevad toetavad allikad. …
See oli mu esimene rasedus, tervis oli korras ja kõik kulges plaanipäraselt. Kõik muutus aga 20. rasedusnädalal, kui ultrahelis avastati, et lapse südameaort on ühest kohast kitsam. Edasi läksime uuringutele…
Nimi Riko on pärit Jaapanist. Selle tähendus on (ri) “jasmiin”, “tõde” ja (ko) ” laps”. Meie üks ja ainuke Riko, kaheaastase Hugo väikevend. 29. mai 2017 leidus teise rasedusaegse ultraheli…