Arhiiv kuude lÔikes: oktoober 2019

Rahupaiga kodukord


Vaikuse laste rahupaik on ĂŒks eriline koht, mis on ĂŒhel vĂ”i teisel kombel oluline meile kĂ”igile. Meie hulgas on neid, kelle laps on rahupaika maetud; on neid, kes kĂ€ivad seal mĂ€lestamas enda vĂ”i oma lĂ€hedase last. On neid, kel pole kĂŒll otsest isiklikku seost rahupaigaga, kuid kes seda kohta ometi sĂŒdamelĂ€hedaseks peavad. 

Just nĂ”nda, ĂŒhiselt, tahame selle paiga eest ka hoolt kanda. Pole ĂŒht kindlat aednikku vĂ”i haljastajat, kes rahupaigas tegutseks, ja sellepĂ€rast on hea, kui me omavahel teatud reeglites kokku lepime.

Lisaks vanale heale kastanipuule, mis oma oksad kaitsvalt ĂŒle rahupaiga sirutab, on rahupaiga mĂ€lestuskivi ette istutatud 8–10 hooajalist lilletaime (kevadel sageli vÔÔrasemad, sĂŒgiseti nĂ€iteks kanarbikutaimed). Nende hankimise ja istutamise eest kanname hoolt me kĂ”ik – kord toob taimed kohale ja istutab maha ĂŒks, siis teine, siis jĂ€lle kolmas vĂ”i neljas pere.

Seda, kas on aeg istutada uusi lilletaimi, tasub eelnevalt kĂŒsida Risti kiriku Ă”petajalt Annika Laatsilt (telefon 5564 9256; e-post annika.laats@eelk.ee).

LÔikelillede jaoks oleme varunud maasse torgatavaid vaase. Leiad need rahupaiga tagant.

Rahupaiga hoolduseks leiab tööriistu koguduse kuurist, ent kui see on parasjagu lukus ning kirikus ega kogudusemajas pole kedagi liikvel, siis tasub neid otsida naabruses asuvalt Risti kalmistult. Seal asub ka lĂ€him kaev. Orgaaniliste jÀÀtmete jaoks on kalmistu pĂ”hjakĂŒljel prĂŒgihunnik ja mitteorgaaniliste jÀÀtmete jaoks maantee-poolsel kĂŒljel prĂŒgikonteiner.

Traditsiooniliselt toimuvad kaks korda aastas – kevadel emadepĂ€eva ja sĂŒgisel hingedepĂ€eva paiku – rahupaigas talgud, mille kĂ€igus korrastatakse ĂŒhiselt mĂ€lestuskivi ĂŒmbrust ning kĂ”neldakse sellest, mis sĂŒdamel. Talgute kohta saab tĂ€psemat infot Vaikuse laste FaceBooki grupist vĂ”i liitudes MTÜ Vaikuse Lapsed meililistiga.

Kui sul on mĂ”tteid ja ettepanekuid mĂ€lestuspaiga hooldamise ja kaunistamise kohta, siis jaga neid julgesti MTÜ Vaikuse Lapsed aadressil info@vaiksed.ee.

JĂ€rgmine: MĂ€lestustekarp

Mu haual Àra kurvasta

mind pole sÀÀl. Ei maga ma. 
Ma olen tuhattuulne vÀlk, 
ma olen lume teemanthelk.

Ma olen kĂŒpse vilja hĂ”ng 
ja sĂŒgisene hĂ€rmalĂ”ng. 

Kui Àrkad hommikusse ööst, 
ma olen linde ĂŒlessööst, 
kirk keeris, mis sind kaasa viib 
ja tĂ€ht su ĂŒle, kaitsetiib. 

Mu haual Ă€ra kurvasta – 
mind pole sÀÀl
 

Mary Elisabeth Frye 
TÔlge: Doris Kareva

Tuba

Sinu toas pÔleb valgus
praotan ust,
astun sisse ja puudutan sind
vaatan su silmadesse,
mida ma pole kunagi nÀinud.

Need on sĂŒgavsinised nagu su emal ja isal.
KÔnetan sind,
ĂŒsna tĂŒhisel teemal
sinu hÀÀl voogab minuses
su hÀÀl, mida ma pole kuulnud
aga mille tunneksin Àra miljonite seast.

Korraks puudutan sind,
nagu muuseas.
Sa paned oma kÀe mu kÀele
ja sinu puudutus on soe,
elusoe, selle puudutuse tunneksin Àra
ka sajandite takka.

Siis sa naeratad, naeratad selliselt,
nagu naeratab su isa, nagu sa ise naeratad,
selle naeratuse
tunneksin Àra kinnisilmi.

Tuled mulle vastu ja kallistad
sinu kallistus on maailma
kÔige soojem ja pehmem
Tunnengi nĂŒĂŒd Ă€ra Ă”nne.

Sinu hÀÀlekaja jÀÀb kumama
kui sulen ukse,
korraks lÀhen ja tulen siis jÀlle

VĂ€iksele Richardile

Kuldari ja Kaijo mÀlestuseks

„
 sellest, kelle aeg Su kĂ”rvalt viis,
on Taevas saanud Sinu kaitseingel,
ta on Su kÔrval alati

Ka siis, kui headus silitab..,
kui Ôelus salvab

Ta ikka valvab.“
/V.Osila/

Pisipoegade Kuldari ja Kaijo mÀlestuseks 

Emme ja issi

Oskarile

Oskarile

Üks vĂ€ike sĂŒdameke tuksumast lakkas,
lapsuke Àkki otsustas, et ingliks hakkab.
Ei aita siin mahajÀÀjate kurbus, ei nutt,
vÀikesel inglil tÀhtede poole minna oli rutt.

Teda kindlasti ootab maailm parem ja suurem,
kuid alatiseks jÀÀb ta mÔtteis me juurde.
Lenda vabalt, me armas, me kullake hea,
me sĂŒdame kĂŒljes, sa igavesti, tea!

Ära kurvasta emme ja issi ja vend,
ma tÀhe peal kodus tunnen hoitult end.
NĂŒĂŒd olen ma ĂŒks, teiste tĂ€htede seas,
mu ĂŒmber  arm ja sĂ€ra ning olla on hea.

Teie, mu kallid, pĂŒĂŒdke unustada valu,
olgu edaspidi rahulik ja Ônnelik te elu!
Ma teie tegemisi siit pilve pealt vaatan
ja teie hingedesse kuldseid kiiri saadan!

Minust saigi nĂŒĂŒd teie kaitseingel vĂ€ike,
soovin, et eal ei kustuks peres armastuse pÀike!
Koos maailma parema ka teile loome
ja usun, et  rÔÔmugi silmisse tagasi toome!

vanaema Maia

Vaikuse laps

Vaikuse laps, ei olnud sul nime,
olemata jĂ€i sĂŒndimisime.
NĂ”nda vĂ€he sind ĂŒsas sain kanda,
kui juba pidin su surmale andma.

Pole sul hauda, ei matmispaika,
kÀÀpakest, kus kĂŒĂŒnla saaks lĂ€ita. 
Risti kirikaeda nĂŒĂŒd loodud on paik,
kus vaikuse lapsed oodatud kÔik. 

Sinna viia saan oma valu, 
seal sinu hingekese eest palun. 
Valguse kambrisse kĂŒĂŒnalt tuues 
tunnen, et oledki mu juures.

Kuigi mul tĂŒtar on – tubli ja kraps, 
vaid mina tean, mul lapsi on kaks


Anne Uustalu