TĂ€na saab kaks kuud sellest, kui Marta on ja ei ole ka meiega.
âKuidas sul lĂ€heb?â
Vist on parem. Ei, mis vist, kindlasti on. On pĂ€evi, kus ei tulegi meelde. Ilmselt tegelikult tuleb ikka, aga see on lihtsalt mĂ”te, mitte tĂŒhjus ja kurbus. Samas iga kord, kui ennast peeglist vaatan, tuletab ĂŒle kĂ”hu jooksev pruun jutt meelde, et alles hiljuti midagi siiski oli. See vist ei lĂ€he veel niipea Ă€ra. Ma vist ei tahagi, et lĂ€heks.
VĂ”iks arvata, et rasedate ja laste nĂ€gemine teeb mind kurvaks. See ei ole ĂŒldse nii, vĂ”i alguses vist natuke oli, aga sa ei saa ka terve elu rasedaid ja lapsi mitte nĂ€ha. See on natuke nagu naabril oleks Porsche ja sa vist tahaks ka, et sul oleks, aga sul ei ole. See ei tĂ€henda, et naaber solvaks sind oma Porsche omamisega kuidagi.
Samas ei ole mul kunagi teiste inimeste laste suhtes seda âoiiiii beeeebiiiiâ tunnet olnud ja ei ole ka nĂŒĂŒd, nii et selles osas ei ole midagi muutunud.
âMa ei oskagi midagi öeldaâ
Sa ei peagi oskama. Ma ka ei oskaks.
âMa mĂ”tlen teie pealeâ
VĂ€ga paljud inimesed on mulle kirjutanud. Et rÀÀkida oma lugusid vĂ”i öelda lihtsalt, et nad mĂ”tlevad meie peale. Sellest on vĂ€ga palju abi. See tĂ€hendab, et me ei ole ĂŒksi, et see ei ole ainult meie probleem, vaid seda juhtubki erinevate inimestega erinevatel hetkedel.
Ma ei ole kĂ”igile vastanud. Alguses oli seda kĂ”ike nii palju, et nendega tegelemine tundus eraldi kohustus ja ma ei jaksanud. Ja nĂŒĂŒd tundub tagantjĂ€rgi jĂ€lle imelik. Aga kĂ”ik need soovid on mĂ€rgatud ja hinnatud.
âKas ma saan midagi teha?âÂ
Kajaril oli mĂ”te, et vĂ”iks kĂ”igile nii kĂŒsijatele oma pangaarve numbri anda. Aga tegelikult vaevalt keegi otseselt midagi teha saab. Lihtsalt normaalne olla ja kĂ€ituda nii, nagu ikka. Kui vaja on, kuulata.
Samas pere ja head sĂ”brad saavad ja ongi teinud. Ma olen nii Ă”nnelik, et meil on nii palju nii toredaid inimesi, kes tuletavad iga pĂ€ev meelde, et elu on tegelikult ĂŒks vĂ€ga tore koht.
âKas sa tahad sellest rÀÀkida?âÂ
Jah, pigem vist isegi tahan. Muidugi mitte koguaeg ja kĂ”igiga. Aga see juhtus ja ĂŒldse ei tahaks ka koguaeg kikivarvul sellest mööda hiilida. Ma olen samamoodi raseduse ja sĂŒnnituse lĂ€bi teinud nagu iga teine ema ja tahan rÀÀkida sellest, kuidas inimkeha on imeline, et ta oskab ja suudab selliseid asju teha.Â
Jah, mul ei ole oma lapsest midagi eriti rÀÀkida peale nende viie minuti, kui ma temaga kohtusin ja ta oli ilus. VĂ€ga ilus. Aga mul on endiselt tĂŒtar ja ma tahan sellest rÀÀkida, sest muidu teda nagu ei olekski olnud.