Abi asjaajamisel

Paraku tuleb lapse kaotanud vanemal kohe silmitsi seista mitmete praktiliste toimingutega. Sellel lehel on välja toodud neist peamised. Võid tunda, et sinu on jõuvarud lõpukorral ja siis on hea, kui mõni lähedastest nendes toimingutes abiks on. Teisalt on need sammud vanematele olulised oma leinateekonna alustamiseks. Küsi kindlasti abi asjatundjatelt – näiteks haigla sotsiaaltöötajalt.

Enne 22.rasedusnädalat kaotatud lapse puhul

sünnitusmajast lapse meditsiinilist sünnitõendit ega arstlikku surmateatist ei väljastata ja sündi/surma ei registreerita.

Kui beebi suri üsasiseselt pärast 22.rasedusnädalat, siis käsitletakse seda surnultsünnina

  • Lapse sündi/surma rahvastikuregistris ei registreerita ning seega ei anta lapsele ka isikukoodi.
  • Surma tõendab arstlik surmateatis (Perekonnaseisutoimingute seadus §36 lg 3), mille väljastab patoloogiaosakond (Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaigla patoloogikumi Ravi 18 II korrus). Seega surnultsündi eraldi registreerima ei pea ega paraku ka ei saa. Arstliku surmateatise alusel saavad vanemad korraldada lapse ärasaatmise/matmistoimingud.
  • Patoloogiaosakonnas peab kaasas olema ema ID-kaart või pass.

Kui beebi surm saabus peale sünnitust

Surma registreerimine (vajalik teha 7 päeva jooksul peale surma). Väljastatakse surmatõend.

  • Sünnitusmajas väljastatakse meditsiiniline sünnitõend.
  • Seejärel peaksid pöörduma arstliku surmateatise väljastamiseks patoloogiaosakonda (Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaigla patoloogikumi Ravi 18 II korrus).
  • Sünni ja surma registreerimiseks ning surmatõendi väljastamiseks peaksid pöörduma maakonnakeskuse maavalitsusse või kohaliku omavalitsuse valla- või linnavalitsusse. Tallinnas Harju Maavalitsusse või Tallinna Perekonnaseisuametisse.
  • Kaasas peab olema
    • meditsiiniline sünnitõend (haiglast, sünnitusmajast)
    • arstlik surmateatis (patoloogiaosakonnast)
    • ema pass või ID-kaart.

Lapse nimi

Kui beebi suri enne sünnitust (olenemata rasedusnädalast), siis ametlikult lapse sündi ei registreerita. Pärast 22. rasedusnädalat surnud lapsele tehakse patoanatoomiline lahang ja vanematele väljastatakse meditsiiniline surmateatis. Soovi korral saavad vanemad lasta selle surmateatise peale märkida lapse nime. Samuti saavad vanemad soovi korral jäädvustada lapse nime tema hauakivil. Paraku ei kajastu lapse nimi rahvastikuregistri andmebaasis.

Paljud üsasiseselt lapse kaotanud vanemad on lapsele nime pannud ning on seda edaspidi oma leinateel väga tähtsaks sammuks pidanud. Aeg-ajalt kasutatakse ka hüüdnimesid nagu näiteks ingel, inglitüdruk, -poiss või muu, mis teile kõige sobivam tundub.

Sinu õigused seoses töötamise, puhkuse ja hüvitiste maksmisega

Kui naisele on väljastatud sünnitusleht kestvusega 140 päeva (tuntud ka kui dekreetleht), siis lapse kaotuse korral see üldjuhul ei katke. Katkeb juhul, kui naine seda soovib. Selleks tuleb pöörduda Eesti Haigekassasse ja kirjutada sellekohane avaldus. Meeles tuleb pidada seda, et Haigekassale tuleb sellisel juhul maksta raha tagasi nii mitme päeva eest, kui mitme päeva võrra rasedus- ja sünnituspuhkus lühenes. Muidu aga on naisel õigus olla töölt kodus kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni (info rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta Haigekassast). Kui 140 päeva möödudes esineb naisel terviseprobleeme, mis ei võimalda tööle naasta, siis tuleb selleks pöörduda naistearsti või perearsti poole.

Isad peaksid soovi korral pöörduma oma tööandja poole ja täpsustama võimalusi puhkuseks. Meeles tasub pidada, et kui naine kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, siis on mehel õigus saada oma põhipuhkust sellel perioodil endale sobival ajal (Töölepingu seadus §69 lg 7). Puhkusetasu makstakse vastavalt kehtivale korrale (lähemalt Keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast).

Peale lapse kaotust tööle naastes jätkub mõlemal vanemal tööleping endistel alustel (st nagu tööleping sõlmitud oli). Mingisugust täiendavat kaitset Töölepingu seadus ei paku. Mõlemapoolsed (nii töötaja kui tööandja) õigused tulenevad Töölepingu seadusest.

Lapse üsasisese surma korral riiklikku sünnitoetust ei maksta. Lapse elussünni korral on vanematel õigus  taotleda riikliku sünnitoetust (lähemalt Riiklike peretoetuste seadusest või Sotsiaalministeeriumi veebilehelt). Toetust saab taotleda elukohajärgses pensioniametis või  www.eesti.ee.

01.07.09.a.  jõustus Matusetoetuse seaduse muudatus, mille kohaselt eraisikutele riiklikku matusetoetust enam ei maksta. Võimalusel maksab matusetoetust kohalik omavalitsus, kus on kehtestatud selleks oma kord. Tallinnas ei ole võimalik matusetoetust taotleda.  Lisainfo http://www.eesti.ee/est/perekond/surma_registreerimine_ja_matused/.

Allikas: sotsiaaltöötajad Pelgulinna Sünnitusmajast ja Ida-Tallinna Keskhaigla Naistenõuandlast.

 
 
 
tsoon.com